Hei! (Üle pika aja)
Tahtsin ikka 3 kuud täis saada eelmisest postitusest, aga vot, ei kannatanud välja :D
Ma ei räägi täna enda elust eriti ja midagi pikka ka ei tule, selle jaoks on järgnevad postitused, ehk siis ma loodan veel ikka kirjutada. Kas pole positiivne emõte? :D (Ma ei ole teid unustanud lugejad ja mõtlen tihti teie peale, mis sest, et ihti ei räägi ega kohtu, teil on minu südames kindel koht :) )
Kuidas mul läheb? Eks küsige minult endalt, lugejaid peab kiusama ka ikka!:D Aga mul on toredaid hekti olnud ikka ka viimasel ajal :) vaheaeg vuhiseb juba vastu, mis on rõõmustav minu jaoks ja täidab südame sõnul seletamatu hüppelise joovastusega.

Naeratuse ja armastuse kritseldus

Akustilised südamelöögid,
trummeldavad vanataadid.
Meloodilised vihmasajud,
kõlavärvilised sügismarud.

Lõkerdavad pirrud,
kõkutavad hirmud.
Naervad tuuleiilid,
muigel taevasaalid.

Kehviknaise salasoovid,
rehepappi kalasaagid.
Saunamehe näljamaalid,
üksjala vilja-aamid.

Sügisesed klaarid,
ligedate lehtedelaarid.
Kirjutavad pimesikud,
naiivsed kohalikud.

Tuli murrab läbi hinge,
südant närib kibe kahtlus,
meeli täidab pettumus vinge,
huulilt hüppab vali ahhetus.

Sajatusi vägevaid,
pillub sagedaid,
narivoodil tukkudes,
ori unistades rikkusest.

Kuulsus jälitamas kuulsust,
koidukuma häbeneb ehapuna,
mis küll saab sest elust lahedast,
kui su ellu astub sõnumeid magedaid.

Soolakaid, happuid, sõgedaid,
tervaid, kangeid, sülgavaid.
Kõike leidub maailmas,
nii ka selles igavikulises taarnas.

Tammekoore krobedus,
südamesse peidab laulu,
igavesti seda ulun,
kuni keel mul kulub.

Arutus ei ole lõplikkus,
arukus on sügavmõttlikkus,
väärtusetu tõttlikkus,
väärtuslik on lepitus.

Kuu taha ujun ära,
Saturni tagant piilud sina.
Peitus jälitamas elus mind,
millal avastab see tõde sind?

Kuulma kui sa juhtud seda,
tea, et armastus kahepalgeline on!
Leidub temas nii õnne ja õnnistust,
kui ka südanrebestavat needust.

Ära ehmu nooruke hing,
siiski alles veel on kuskil,
see õige kindel linn ja
varjatud tõeline armastus.

Naeratus on elus alus.
Pehmendab ta sappi happelist,
mida pritsib kõikjal haige maailm.
Naeratad, siis tugev oled!

Naerata, et maailm kibe,
paremaks meil muutuks,
õnne südamesse kingid siis,
sa pajudele kurvastuses hingedele.

Ehk siis, aru te midagi ei saa, ei peagi, aga ma loodan, et suudate siit midagi leida, mis päeva edasi kandub.

Olge õnnistatud ja saadan teile tuhat siirast naeratust, et maailm pisut mõnusam tunduks :)

Jälle kõnelemiseni!
Es brauks no Hiiumaa riita! :)