Kadumine

Joosta, joosta, joosta.
Teadmatus suunas,
hingetuks joosta.

Sammude vaarudes,
loojangu kumasse,
rannavallidel.

Joosta, joosta, joosta.
Nii palju kui jaksad
ja siis kukkuda.

Kukkuda nii raskelt
kui suudad.
Tugevalt, kuid valusalt.

Joosta, joosta, joosta.
Põgeneda kaugele ära,
kaduda, haituda, udusse mattuda.

Mähkuda kibedalt,
muutumata tigedaks,
kuulates laineid.

Joosta, joosta, joosta.
Südames valu, seda talu!
Hingeldades, rappudes.

Mälestuseks jääda vaid,
midagi ei palu,
ainult vaja ehakuma.

Kaugenev kõmin,
sammud müdin,
merekohin.

Kaob minu kuju,
udus ujub,
ja siis upub.

Kadunud kõik,
mis veel näha oli,
mälestuseks jäin vaid.